väite kvaliteedist (jaatav või eitav). Subjekt on piiritletud (S+) üldises väites, st nii üldjaatavas (S+aP) kui ka üldeitavas (S+eP) väites. Nt kui öelda, et kõik töötajad on terved, siis peavad terved olema kõik objektid, millest räägitakse. Kui öeldakse, et mitte ükski töötaja pole terve, siis on samuti kõik töötajad arvesse võetud, ent seekord välistatakse nende terve olemine. Subjekt on piiritlemata (S–) osalises väites, st nii osajaatavas (S–iP) kui ka osaeitavas (S–oP) väites. Nt väide „Mõni töötaja on terve” on tõene, kui leidub vähemalt üks terve töötaja, teised ei muuda enam väidet vääraks, neid ei pea arvesse võtma. Isegi see pole selge, kas kõik terved töötajad arvesse võeti, neid võib ka rohkem olla, sh ka kõik ülejäänud. Analoogselt ei võeta osaeitava väite puhul arvesse kõiki töötajaid, lause „Mõni töötaja ei ole terve” on tõene, kui leidub vähemalt üks töötaja, kes ei ole terve.
Subjekt on piiritletud (S+) üldises väites, st nii üldjaatavas (S+aP) kui ka üldeitavas (S+eP) väites. Nt kui öelda, et kõik töötajad on terved, siis peavad terved olema kõik objektid, millest räägitakse. Kui öeldakse, et mitte ükski töötaja pole terve, siis on samuti kõik töötajad arvesse võetud, ent seekord välistatakse nende terve olemine. Subjekt on piiritlemata (S) osalises väites, st nii osajaatavas (SiP) kui ka osaeitavas (SoP) väites. Nt väide ,,Mõni töötaja on terve" on tõene, kui leidub vähemalt üks terve töötaja, teised ei muuda enam väidet vääraks, neid ei pea arvesse võtma. Isegi see pole selge, kas kõik terved töötajad arvesse võeti, neid võib ka rohkem olla, sh ka kõik ülejäänud. Analoogselt ei võeta osaeitava väite puhul arvesse kõiki töötajaid, lause ,,Mõni töötaja ei ole terve" on tõene, kui leidub vähemalt üks töötaja, kes ei ole terve.