väite predikaat on piiritletud (täies mahus), osalise väite subjekt ning jaatava väite predikaat on piiritlemata (osalises mahus). N4.1. Leidke näitelausest terminid (S, P), määrake näitelause tüüp (A, E, I, või O) ning terminite mahud. N4.1.1. Kõik ei ole enda teha. Lahendus: subjekt esineb lauses ilmutamata kujul. Juhul kui puudub täiendav kontekst, siis võib subjekti määrata võimalikult üldiselt nt S asi. P enda teha. Lause on tõlgendatav osaeitavaks (O) ,,Mõni [asi] ei ole enda teha", SoP+. N4.1.2. Paljud ei tunne iseennast. Lahendus: lause mõte näib nõudvat, et S võiks olla inimene. P tunneb iseennast (iseennast tundev olend). Lause on tõlgendatav osaeitavaks (O) ,,Mõni [inimene] ei tunne iseennast",1 SoP+. Seda saab tõlgendada ka suhteväitena. N4.1.3. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Lahendus: lause on tõlgendatav üldjaatavaks, nt ,,Kõik hästi lõppev on hea" ehk ,,Kõik hästi lõppev[ad
Osaeitava väite puhul peab arvestama, et eelduse subjekt on piiritlemata. Tuletist ei saa laiendada objektidele, mida pole haaratud eelduses, ehk teisiti öeldes, järelduses ei saa väita enamat, kui on teada eeldusest. Tulemis asetub eelduse subjektile vastav mõisteväljend predikaadi rolli ning peab jätkuvalt jääma piiritlematuks (infot ju kusagilt juurde ei tule). Ent ümberpööramise puhul on nõutav väite kvaliteedi säilimine. Osaeitav väide peab ümberpööramisel taas muutuma osaeitavaks. Osaeitava tuletise predikaat on aga piiritletud. Tekib loogiline vasturääkivus ning seetõttu pole võimalik garanteerida, et me saame tõesest eeldusest tõese tuletise. Seega pole osaeitava väite ümberpööramine üldjuhul lubatud.11 #A 10 Kontekstuaalse teadmise kasutamine keset loogilist arutlust ei ole lubatud. Konteksti abil saame täiendada arutluse eeldusi või analüüsida järeldust. Juhul kui me eeldust erijuhuna täpsustame, nt käsitleme fiktsionaalset
annaabi.ee 
