Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tundmatusse tulevikku. Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika vaimne pool kängub, samal ajal kui teadus ja tehnika on kõrgel tasemel ja arenevad. Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks
``hiliskapitalismi ekvivalent`` - kogu postindustriaalne kapitalism Järelmoderism Kunstistiilide eklektika ``Globaalse küla`` fenomen – kultuuride, rasside, imagode, kapitali, toodete, teabe globaliseerumine. Postmodernismi märksõnad: Kaos – maailm pole selgelt etteantud, mis ootab avastamist, tundmaõppimist, korrastamist, vaid hoopis määratlematu, suhteline, osaduslik. Avatus – kohandutakse uute mõtteviisidega, avatud suhtlemisviisiga Mäng – seondub virtualse reaalsusega, hüpertekstiga Demüstifikatsioon – müütidest vabanemine Postmodernismi iseloomulikud jooned: Postmodernismi modernsimi saavutuste kriitika on totaalne. See ulatub teadusest ja tootmisest kultuurini, eetikani ning poliitikani. Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine
annaabi.ee 
