mõnes kohas üldse näha. · Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist osalise päiksesevarjutusega. Tänan kuulamast! Kasutatud lingid · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutu · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4k · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik. · http://images.google.ee/imgres?imgurl=h · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid/loide.jpg&imgr · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/index.html
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
Oma sündimise hetkest peale on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Päikese massist ei ole piisav selleks et tema elu lõppeks plahvatusega ,selle asemel 4-5 miljardi aasta pärast saab temast Punane hiid Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Kasutatud materjal : http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike Aitäh kuulamast !
Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu TÄNAN!
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...
atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html 5. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 6. http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/uploads/2010/08/plekiline_paike.jpg 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_Assembly_of_NA SA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 7
Väiksemad tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Selles eluetapis võib täht olla väga kaua ning kui lõpuks saab ka sellel energia otsa, muutub ta mustaks kääbuseks. Suuremad tähed muutuvad ülihiidudeks, aga kuna sellised tähed ei ole üldse stabiilsed, siis nad plahvatavad. Plahvatus võib ära viia tähe pealmised kihid, aga võib ka hävitada kogu tähe. Suuremate tähtede elu lõppeb neutrontähe või musta auguna. Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid. Kunstniku kujutlus protähe tekkeprotsessist.
8% · Hapnik 0.061% · Süsinik 0.03% · Lämmastik 0.0084% · Neoon 0.0076% · Räni 0.0037% · Magneesium 0.0024% · Väävel 0.0015% · Kõik muu 0.0015% 7 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://eofdreams.com/data_images/dreams/eclipse/eclipse-01.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b4/The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_ Assembly_of_NASA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 8
seotud galaktikaparve. 9 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29#P.C3.B6.C3.B6rlemine 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika 6. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 7. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith 8. Interaktiivne teejuht maal ,,Planeet Maa" Jen Green 10
annaabi.ee 
