Luigetiik koos ümbrusega. Lossi restaureerimisjärgsel taasavamisel kunstimuuseumina 2000. aastal avati ka taastatud lossitagune Lilleaed koos purskkaevudega. Miraazi sein taasehitati paar aastat hiljem ning 2005. aastal paigaldati kaskaadiorva M. Karmini pronksskulptuur ,,Poseidon". Samal aastal taastati Kontsertväljak ja loodi kunagise kiviktaimla asemele roosiaed (5600 roosi) ning taastati purskkaev. 2006. aastal paigutati Ülemise aia terrasside tugiseina orvadesse presidentide K. Pätsi ja L. Meri büstid, nii nagu seda nägi ette 1938. aastast pärit pargikujunduse projekt. Samal, 2006. aastal korrastati ka Luigetiigi ümbrus. 2007. aastal taasavati korrastatud Noortepark. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.ajaloomuuseum.ee/et/eesti-ajaloomuuseum/muuseum-maarjamae-loss http://fotki.yandex.ru/users/fotosergs/view/397098?page=0 http://www.vihulamanor.com/ee/rikas-ajaloo-poolest.html http://www.kadriorupark.ee/Pargist.html
kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde, määratlematuse seisundi, sest rakursid muutusid pidevalt olenevalt vaataja asukohast. Fassaadide kujundus on rahutu ja liigendusega ja rikkaliku dekooriga. Palju kasutatakse kolossaalorderit, paarissambaid, nurkkarniise ja -frontoone. Rikkalike. detailidena korduvad voluudid ja kartusid, rohkesti on skulptuuri (orvadesse paigutatuna).Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi
annaabi.ee 
