1) tihe asustus; 2) kehva kvaliteediga hooned; 3) maavärin oli väga tugev; 4) epitsenter asus pealinnale väga lähedal; 5) ei suudetud kiiresti päästetöid läbi viia jms. SA Innove (osaülesanne 79) Tooge 2 näidet selle kohta, milliseid muutusi võib maavärin looduskeskkonnas tekitada. Üks sobiv näide andis 1 punkti. 1) Maapinda võivad tekkida suured lõhed. 2) Maavaringutes võivad nõlvad või oruveerud nö „alla sõita“ – maalihked, rusuvoolud. 3) Varing võib sulgeda vooluvee tee ning tõkke taha tekib veekogu/järv. 4) Ülangute ja alangute teke jms. Ülesande nr 25 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd) Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või veidi kühmuline. Muld: mulla lähtekivimiks on karbonaatne kollakashall või punakaspruun moreen. Domineerivad metsale soodsa niiskusreiimiga gleistunud leostunud- Kog, gleistunud leetjad KIg, LkIg ning näivleetunud mullad, harvem esineb gleistunud keskmise sügavusega rähkseid rendsiinasid. Lõimis on valdavalt saviliiv või liivsavi, mõnikord kaetud peenliiva kihiga. Kõduhorisont praktiliselt puudub. A-horisont
annaabi.ee 
