Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud.
S On nähtav, et mõlemates punktides on domineeruvad tuulesuunad edela-, lääne- ja lõunapoolsed. Sõrves aga tuulesuundade protsendiline jaotumine ühtlasem, kui Võru oma. See on tingitud sellega, et Sõrve poolsaarel pole eriti takistusi tuule jaoks, Võru aga asub Haanja (kagus) ja Otepää (loodes) kõrgustikute vahel, ning valdavalt puhub tuul edelast piki Võru orundit. 20 Kokkuvõte Köppen’i liigituse järgi kuulub Eesti Dfb kliimavöötme sekka kõike parameetrite järgi: 1) soojema kuu keskmine temperatuur ületab 10°C ja külmema kuu keskmine on alla -3°C, Eestis on need vastavalt 17,4°C ja -4,5°C 2) Eestis sajab kogu aasta jooksul ning sademete hulk on vahemikus 500-1250 mm, täpsemalt on see 661 mm.
-Mandrijää sulades liustik taandus -5600 aastal e.m.a. maa Taani väinade kohal uuesti vajus tekis ühendus Põhjamerega Tänapäeva Läänemere pindala on 365000 ruut km. -Sügavus -Soolasus Peipsi järv,Võrtsjärv: 1.Peipsi järve kujunemine- -järve all oli nõgu juba vanaajal, mida mandrijää süvendas ( tüüpiline liustiku kulutusnõgu) -mandrijää taandumisel kujunes algul väike jääpaisjärv praeguse Pihkva järve kohal (veed voolasid mööda Võru-Hargla orundit ja Koiva jõge pidi Riia lahte) -mandrijää taandudes täitsid sulaveed Suurema osa Peipsi nõost (väljavool toimus üle Tartu, Võrtsjärve ja Viljani Pärnu poole -7000-5000 aastat tagasi said Peipsi- ja Võrtsjärv (katkes ühendus Balti jääpaisjärvega) nüüdisaegse kuju -tektoonilise liikumised Peipsi nõos pole veel täiesti selged. (tänapäeval kerkib maakoor Peipsi nõo põhjaosas kiiremini kui lõunaosa ja järv valgub lõuna poole)1796 a. oli
annaabi.ee 
