aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõhed täitusid veega ning neist said jääjärved. Liustikujõed kuhjasid järve põhja jämedamat materjali, peamiselt kruusa. Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi
pruunide saviliivmoreeniga. Tartu asub Kagu-Eesti lavamaal. Sealne pinnamood on enamasti lainjas Künklik moreenreljeef moreentasandik. Kuid lõunas, kus algab Otepää kõrgustik on see rohkem künklikum.. Nende kõrgus ulatub u.20-30 meetri vahele. (viide 2) 6. Pinnavormid Tartumaal leidub ürgorge, otsamoreene, mõhnastikke, voorjaid kõrgendikke, kohati künklikke ja lainjaid alasid. Rohkesti on orge ja orundeid, nendest suuremad on Emajõe ürgorg ning selle lisaorud Kavilda, Aardla ja Luutsna. Enamasti kõik lavamaa kõrgemad kohad on põllustatud, kuna Tartumaal on palju soid ja märgi alasid. Kõige suurem soine ala asub Emajõe suudmes. Kuid Peipsi- äärsel alal madalamates kohtades on ka laane- ja palumetsi. Lõuna moreentasandikul on palju järvi ning ka Otepää kõrgustiku põhjaosas. Kõrgeim punkt on Loku Kaldemägi, mis on 190 meetri kõrgune. (viide 3)