neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristataks kiltmaade ja madalike jäämütse. Jäämüts on näiteks Islandi suurim liustik Vatnajökull. Oruliustikud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed", mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda: · Orvandi- ehk kaariliustik on kõige väiksem liustikutüüp, pikkusega kuni 1 km, kujunenud orvandites . · Oskulaarsed liustikud erinevad Alpi liustikest selle poolest, et toituvad jääkilpidest. Levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel . · Rippliustikud on suure kaldega oruliustikud, enamasti ripp-orgudes. Neis on suur varinguoht . · Jalamiliustikud tekivad siis, kui liustik väljub oma
Laugrannik - rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega. Lauskmaa - laialdane väikeste kõrgusvahedega tasandik, mida liigestavad kõrgustikud, madalikud, orud ja lavamaad. Lauskrand - rand, mida iseloomustab setete kuhjumine. Lavamaa e platoo - järskude nõlvadega ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem tasandik. Liustik e jääliustik - tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke. Looded e tõusja mõõn - maailmamere veetaseme perioodiline tõusja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul. Loodusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend Maal ja seda iseloomustavad tingimused (geograafilised, looduslikud, klimaatilised jm). Luide - tuiskliivaalal tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Läänetuuled - 60. laiuskraadidel põhja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad püsivad tuuled. M
annaabi.ee 
