ristikiudu. Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju). 3.Ühed looduslikest liimidest on Kollageenliimid: Olenevalt toormaterjalist jagunevad kolmeks- kondi, naha ja kalaliimiks. Kollageen on valk, mis vees paisub ja lõhustub temperatuuril 80-90o juures, tekib glutiin. Glutiin- vees lahustuv liimivate omadustega aine. Nahaliim- tooraineks loomakeha sidekoe rikkamad osad (parkimiseks kõlbmatud nahaosad, kõõlused, sooned).
Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2...5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja materjal puruneb (seda nim purenemistugevus). Kõikide 5 tugevuse juures mängib orulist rolli ka jäikus (omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral), plastsus (omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed), elastsus (omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel). Deformeerumine on jääv kuju või mõõtmete muutumine välisjõudude toimel. Kõiki eelmainitud tugevused ja mõisted sõltuvad puuliigist, tihedusest, niiskusest, kiudude suunast.