8 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, mikrograafia, düsfaagia. Mitte-motoorsed sümptomid – psühhiaatrilised (depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradükardia, unehäired) ja vegetatiivsed (ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus). Ravi – medikamentoosne, kirurgiline, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, psühholoogiline abi, dieet, grupitoetus, haridus. Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerse närvisüsteemi ehitus: kraniaalnärvid ja spinaalnärvid, närvijuured, põimikud ja perifeersed närvid. Perifeerne ns jaguneb somaatiliseks (tundlikkus/sensoorsed närvid ja ganglionid/ ja motoorika/motoneuronid ja
Posturaalsete reflekside kadu on enamasti väljakujunenud Parkinsoni tõve avaldus, kuid harva võib esineda ka haiguse alguses. Stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, düsgraafia. Mitte-motoorsed sümptomid. Psühhiaatrilised: depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradüfreenia-aeglane mõtlemine, unehäired. Vegetatiivsed-ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus. Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Parkinsoni tõve nähud kujunevad välja ja süvenevad järk-järgult aastate jooksul. Sümptomid võivad varieeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühesugune; ka haiguse progresseerumise kiirus erineb haigete vahel. Päeva jooksul võib sümptomite raskusaste mõnevõrra muutuda