veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta oli USA'st pärit keemik. Paulingut on nimetatud 20.sajandi tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist. Linus Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas ülemaailmset rahu ja soovis globaalsete julgeolekuriskide maandamist. Loomuliku sammuna ühines ta Pugwashi konverentsidega, kuhu olid kogunenud teadlased ja ka teised avaliku elu tegelased, kelle töö
Arstid ja preestrid tegid räpast tänavapuhastuse tööd, mille eest neile tasuti kuninglike teenetega. Esialgu, kui Pariisis asutati kuningliku määrusega üldine haigla, siis paigutati sinna 1% linna elanikkonnast. Sellest ajast kuni kahekümnenda sajandini tõusis linnades koos suhkru tarbimisega ka patsientide arv. Kolmsada aastat hiljem on "emotsionaalselt tasakaalutud" inimesed muudetud jalutavateks automaatideks; nende aju kontrollitakse psühhoaktiivsete ainetega. Tänapäeva ortomolekulaarse psühhiaatria pioneerid, nagu näiteks dr Abram Hoffer, dr Allan Cott, dr A. Cherkin ja dr Linus Pauling on kinnitanud, et vaimsed haigused on müüt ja et emotsionaalsed häired on vaid esmased sümptomid ilmselgest olukorrast, kus inimese organism ei suuda enam taluda suhkrusõltuvuse stressi. Raamatus "Ortomolekulaarne psühhiaatria" kirjutab dr Pauling: "Aju- ja närvikude sõltub rohkem keemiliste reaktsioonide kiirusest kui teiste organite ja kudede toimimisest. Ma
annaabi.ee 
