*Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest? ·Töö hiire genoomiga Mouse Genome Sequencing Consortium (MGSC). Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rott 3%) ·Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid
Duplikatiivne transpositsioon retrotransposonite poolt vahendatud, Horisontaalne geeniülekanne geeniülekanne erinevate genoomide vahel (nt. bakteritelt selgroogsetele), Segmentaalne duplikatsioon duplikatsioon suurte blokkidena, Polüploidsuse teke terve genoomi ploidia kordistumine. 24. Kromosoomide ja genoomide evolutsioon. Võrreldes H.influenza ja M.genitaliumi on minimaalse genoomi suurus 300 geeni (arvestatud ortoloogsete geenide hulka ja geeniasendusi s.t. samaseid funktsioone kannavad mitteortoloogsed geenid). Minimaalse genoomi mõiste seotud ortoloogsete geenide klastrite mõistega (COG), sisaldavad ka erinevaid paralooge. Genoomide võrdlemine toob esile 327 universaalset COG-d, defineerides ka organismile vajaliku minimaalse geenide hulga. Genoomi suurust peegeldab ka genoomi asendatavus (redundancy), mis on võrdne paraloogia tasemega. Seda omakorda defineeritakse geenide fraktsiooni järgi, millel
järjestusi. Ainult üks parameeter – oligomeri pikkus K. Homolooge pole vaja tuvastada, järjestusi pole vaja joondada. Oligomeeride sageduste põhjal arvutatakse distantsmaatriks. Puu konstrueerimiseks kasutatakse distantsmeetodeid. Geenide sisaldus genoomis – puud konstrueeritakse distantsmeetoditega: liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse jagatud ortoloogsete geenide osakaalu põhjal. Või säästumeetodiga: taksonile omistatakse skoor vastavalt homoloogsete geenide olemasolule. Geenide järjekord genoomis – korreleerub organismide evolutsioonilise kaugusega. Liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse geenide järjekorra muutmiseks vajaliku ümberkorralduste arvuga. Meetodid, mis kasutavad DNA järjestusi: Konstrueeritakse kõikide geenide geenipuud
annaabi.ee 
