üksikasju või erijooni. II kui keelt ei ole varem uuritud ja püütakse uurida selle häälikulist ehitust. III kui keele õpetamisel on vaja näidata sõna hääldust. Transkriptsioone on mitmesuguseid. Rahvusvaheliseks standardiks on kujunenud tähestik The International Phoenetic Alphabet IPA. Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ( [ ] ), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile, milleks kasutatakse üldiselt kursiivi. Kui kasutatakse lihtsustatud märkimisviisi, räägitakse ligikaudset transkriptsioonist. Sel juhul piirdutakse põhiliste häälikutüüpide märkimisega ega pöörata erilist tähelepanu väikestele või isikupärastele erinevustele. Kui aga püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, on tegemist täpse transkriptsiooniga, milles kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakreetilisi märke.
Peaksid kehtima järgmised põhiprintsiibid: • kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada • tähenduserinevusi peaks markeerima erineva kirjapildiga Morfoloogiline sõna • iseloomulikuks tunnuseks on koosnemine vähemalt ühest leksikaalsest morfeemist • sõnad moodustatakse morfeemide liitmise teel • analüüsi käigus võib sõnad morfeemideks „lahti võtta”, nii et lineaarsele foneetilis-ortograafilisele struktuurile vastab hierarhiline morfoloogiline sõnastruktuur: Morfoloogiliselt on eesti keeles kaht tüüpi sõnu: 1) struktuuri alusel jaotatuna tüvisõnad, liitsõnad ja tuletised (viimased kaks koosnevad mitmest leksikaalsest morfeemist); 2) vormi alusel eristatakse muutuvaid ja muutumatuid sõnu, sõltuvalt sellest, kas need muutuvad lauses kasutamisel. • Grammatilised tunnused ilmnevad alles kontekstis, tekstisõna tasandil (nt. käände-, aja- ja ühildumistunnused).
foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse. Foneemil endal ei ole tähendust. · Foneem on psühholoogiline reaal. Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust. Foneetiline transkriptsioon Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid iü U
annaabi.ee 
