häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).10 8 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44 9 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 29 10 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44
Samas on ka sõnu, mille puhul ongi parem jääda tsitaatsõna juurde (nt boutique, halloween, brunch). 10 Mugandamine Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11 Mugandis peab olema ülipikk täishäälik, kui tegemist on ühesilbilise sõnaga (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel), kuid on ka kahesilbilisena mugandatud sõnu (pub> pubi, club> klubi).12
annaabi.ee 
