hetkel. Nende jaoks on kasutusel eraldi toidunõud, mida erinevates kappides hoitakse ja teineteisest eraldi pestakse. Ortodokssed juudid einestavad väljaspool kodu vaid kosser-restoranides ega võta vastu ande mittejuutidelt. Reformeeritud ehk konservatiivsed juudid tõlgendavad aga kosserit märksa laiemalt. Reformitud juutlus on aga levinud eelkõige Ameerikas, kus ka sabati ajal on lubatud kasutada elektrit ning sõita sünagoogi juurde autoga, mis ortodokssetel juutidel on keelatud. (Maailma... 1999: 37) KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et semiidi soo heebrea keelt rääkinud harust põlvnevate juutide religioon ehk judaism on vanim tänaseni püsinud usk ühteainsasse Jumalasse ja ta on Iisraelis valitsevaks usundiks. Astudes judaismi võtad sa omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Judaismi tugipostid on Tanahi ning Talmud ning judaismi tekkeajaks peetakse Teist aastatuhandet eKr. Juuti võib pidada judaismi pooldajaks
Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus Reformistlik judaism sai alguse Saksamaalt 19 sajandil, ajal kui toimus nn. valgustuse aeg ning ühiskond püüdles võrdsuse ja Euroopa ühiskonna lõimumisele. Teaduslikult mõtlevad
Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus Reformistlik judaism sai alguse Saksamaalt 19 sajandil, ajal kui toimus nn. valgustuse aeg ning ühiskond püüdles võrdsuse ja Euroopa ühiskonna lõimumisele. Teaduslikult mõtlevad
annaabi.ee 
