St, et teenistusepidaja ei väljenda oma tundmusi vaid kiriku ühist palvet. Ortodoksse kiriku muusika tippsaavutuseks on koorilaul, orelit ei kasutata, sest inimhäält ei peetakse kõige kaunimaks instrumendiks. Kirikuaasta kõrgpunktiks on ülestõusmispühade öine jumalateenistus. See algab vaimulike juhitud kirikurahva rongkäiguga, ristikäiguga, mis teeb ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised. Rongkäigu lõppedes algab jumalateenistus. Tähtsal kohal ortodoksses kirikus on pühakute austamine, mis pärineb märterkiriku aegadest. Juba 4. sajandil pühitseti ida kristlaskonna poolt kõigi märtrite püha. Pühakute austamisega kaasneb pühade säilmete austamine. Kõigist pühakutest kõrgemana austatakse Maarjat Jeesuse ema. 431.aastal Eferose kirikukogul kinnitati tema asend Jumala emana. Ikoonidel on ortodoksses kirikus alati olnud keskne tähendus. Ikoonid pole kaunistused, vaid
" Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress, 1948. aastal oli juudi rahval oma riik Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus, mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud. 02.okt 2007 Judaismi sümbol on Taaveti täht