usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei omandanud kunagi sellist tähendust nagu läänekirikus. Oma jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast. Õigeusukirikus on lubatud ikoonide dateerimine. See tähendab, et ei kummardatud pilte vaid nendel kujutatud pühakuid kellelt palutakse eest palveid, ortodokssel kirikul, nagu katoliku kirikulgi on 7 sakramenti neid nimetatakse müsteeriumideks eks saladusteks: 1)Pihtimine ristitav lastakse 3x vette isa, poja ja püha vaimu nimel. Ristimises sünnib inimene uuesti ning ühineb kristliku kogudusega. 2)Võidmine toimetatakse vahetult ristimise järel. Preester teeb ristimärke ristitule, kes saab sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri
Bruce ei jaga. Ta viitab sellele, et kuigi neid on palju, on nende liikmeskond väga väike ja nad ei suuda tekkinud vajakajäämisi rahuldada. Seega võib tõdeda, et sekulariseerumine on olemas, kui kasutada seda mõistet Euroopa olukorda kirjeldava terminina kirikliku religiooni mõju ja tähtsuse vähenemise kohta ühiskonnas. Alates Thomas Luckmannist ja tema raamatust ,,The Invisible Religion", mis ilmus 1967. aastal, on hakatud vahet tegema religiooni ortodokssel, rituaalsel, institutsioonilisel tasandil ning tundeid, kogemusi ja religioosseid uskumusi hõlmaval tasandil. Kui esimene näitab selget vähenemist, siis teine märkimisväärset püsivust. Seega on eurooplased pigem mittekiriklikud kui sekulariseerunud, nende religioossed otsingud on järjest vähem suunatud kirikule, mis tähendab, et tegemist on institutsioonilise, mitte religioosse kriisiga. Sellest võib oma korda järeldada, et ühiskonna
annaabi.ee 
