Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate
Baseli ning Firenze - Ferrara kirikukogud Kontsiliarismi põhimõtetes hoolimata ajast uus paavst Martinus V varsti kirikukogu laiali. Kontsiliarismi pooldajad tegid vasturünnaku ning kogunesid uuele Baseli kirikukogule, milles sunnit Martinust oma dekreeti tühistama ja kirikukogu seaduslikkust tunnistama. Ametisse nimetati ka uus paavst Eugenius IV. Kontsiliarismi eesmärgiks oli olnud kiriku ühtsuse taastamine. Selle juurde kuulus ka kirikuuniooni saavutamine Kreeka-ortodokskirikuga. Ida Rooma keiser ja Konstantinoopoli patriarh olid suhtunud sellesse positiivselt ning uus kirikukogu kutsuti kokku Konstantinoopolis kuhu läksid nii paavsti kui ka kontsiili esindajad. Paavst saavutas aga diplomaatilise võidu kui ida Rooma keisri ja Kreeka ortodokskiriku saatkond, kartes türklaste rünnakut, purjetasid paavsti laevas Ferrarasse kuhu 1438. aastal kogunes paavsti-keiserlik kirikukogu, mis ajas laiali Baseli kirikukogu ja siirdas oma kirikukogu Firenzesse.
annaabi.ee 
