· Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu). 10) võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N: nõiaprotsessid viidi läbi just ortodoksete luterlaste poolt). · Pietism: 11) valitsevaks luterlikuks usuvooluks kuni 18.sajandi viimaste aastakümneteni. 12) taotles usu sügavamat sisemist tunnetamist. 13) üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta, mitte usudogmasid pähe taguda. 14) pani rõhku usulise kirjanduse levitamisele (N: piibel tõlgiti eesti keeled pietistist kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt 1739).
erinevaid suundumusi, arengujooni, oluline on see, et tegemist on küllalt elitaarse liikumisega. Pietism levis eelkõige haritud elanikkonna seas, kellel olid keskmisest ulatuslikumad teadmised religioonist, Piiblist. Muuhulgas rõhutati, et Piiblit tuleks lugeda originaalis, ehk algkeeltes (V-t heebrea, U-t kreeka). Pietistid hakaksid parandama saksakeelset Piiblit, Luther oli tõlkinud selle ladina keelest, mitte heebrea keelest. See oli üks tulekolle, ortodoksete luterlaste jaoks oli see pühaduseteostus. Rootsi võimud suhtusid rangelt eitavalt, Rootsis oli pietism keelatud. Keskvõimu vahetudes kadus Balti provintsides pietismi keelu nõue. Vene keskvõim ja Balti rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest pastorid, konsistooriumide toel hakati mõjutama mõisnikkonda, et pandaks ametisse pietistlike pastoreid. Balti provintsides oli tegemist Halle pietismiga (Halle ülikool).
annaabi.ee 
