kirjeldatud Tooras. Judaismi atribuutideks on sofaar, jad see on näitepulk Toora lugemiseks, Tanahi ja palveraamat, kann käte veega ülevalamiseks, tfillin, talit ja kipa ehk pigimüts. Judaismil on kaks põhisuunda : konservatiivne ortodoksijuutlus ja vabameelne liberaaljuutlus. Judaismi koolkondadeks on ortodoksne judaism, koservatiivne judaism ehk Masorti judaism, reformistlik judaism ehk liberaalne judaism, rekonstruktsionistlik judaism. Ortodoksesse judaismi kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Hassiidid on juudi religioosne liikumine, mis ei sekku poliitikasse ning samuti hoiduvad nad igasugusest avalikust tähelepanust. Etniliselt jagunevad judaismi koolkonnad : askenazi juudid ja sefaradi juudid. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti
kultuuri kujunemisele, kuna Kiievi Venemaa sealt ristiusu vastu võttis. 37 VANAVENE ARHITEKTUUR Kiievi-Venemaa vürstiriik oli tekkinud juba 9.sajandil. Piirnedes ristiusu maadega, otsustas Kiievi vürst Vladimir 988.aastal vastu võtta ristiusu ning kuulutas selle Kiievi- Venemaa riigiusuks. Bütsantsi õigeusu kasuks otsustamine kandis aga riigi ortodoksesse kultuurisfääri, mille mõju kestab tänapäevani. Ristiusu vastuvõtmisega sai alguse ka üle 700aasta kestnud vanavene kultuuri periood, mis sisuliselt tähendas Venemaa keskaega. Seda ajavahemikku võib jaotada veel järgmisteks perioodideks: 10.-11.saj. Kiievi-Venemaa: 12.- 14.saj. feodaalse killustatuse aeg ning sellele järgnenud Vene tsentraliseeritud riigi arenemine, mis kestis kuni 17.saj. lõpuni, mil Venemaa troonile tõusnud Peeter I keeras ajaloole sootuks uue lehekülje.
annaabi.ee 
