Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud
· Idas vallutati kesk aasia ja tungiti indias s e . Nii kujun e s kalifaadist hiigelriik. Esim e st e vallutuste tagaj ärjel pealinnaks muistn e kaubalinn Dama sku s S üürias (iseka s poliitika tekitas rahulole m atu st); 749 kukutati dam a s k u s e kaliifsuguv õ s a võimult. Uus düna stia pealinn Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6. Araablaste ühtsus ja eripära: keel, kultuur, traditsioonid, etniline päritolu, usk, valitsemine Traditsioonid: koraan ei säte sta naistel nõu et kanda loori, kuid ena miku s isalmim a a d e s on sed a traditsioonilis elt n õutud, riietus väga kaetu, palvus e d
annaabi.ee 
