obligatoorsed anaeroobne -suuremate imetajate seedesüsteemides ka mujal anaeroobses keskkonnas vees ja maismaal lagundab tselluloosi ja lõhub ligniini väiksemateks osadeks, kättesaadavaks ligniini lagundavatele bakteritele tallus mono-või polütsentriline zoospoorid ühe või mitme viburiga mitokondrid puuduvad kuid sisaldavad mitokondriaalse päritoluga hüdrogenosoome perekonnad Neocallimastix, Anaeromyces Orpinomyces On mikroorganismid, mis kirjeldati alles 70.a. lõpus 3) Blastocladiomycota -jõnksviburseened (Allomyces, pinnases) Enamik esindajaid saproobid mullas, vees, taimsetes -loomsetes jäänustes; ka putukate, nematoodide, seente või kõrgemate taimede obligaatsed parasiidid perekonnad Allomyces, Blastocladia Coelomomyces Mono-või polütsentrilised epi-või endobiondid. Tallus seeneniidistikuna.
organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On andmeid, et on toimunud HGT bakterite eellastelt seente eellastele (Brinkmann et al., 2001). Varakult pärast Archaea ja eukarüootide divergeerumist võis aga toimuda vastupidine paljude geenide ülekanne eukarüootidelt bakteritele (Brown et al., 1999). Hilisemast ajast on teada HGT bakteritelt seentele (eukarüoodid). Näiteks pärineb seene Orpinomyces joyonii tselluloosi lagundamisel tähtsat rolli omav geen (celA) bakterilt Fibrobacter succinogenes. See võimaldab seenel elada uues toitekeskkonnas, herbivoorsete imetajate vatsas (Garcia-Vallve et al., 2000). HGT prokarüootidelt eukarüootidele avastati 1990 aastal, kui võrreldi isopenitsilliin-N süntetaasi (IPNS) geenide ja 5S rRNA geenide vastavaid evolutsioonilisi distantse. Analüüsid näitasid veenvalt, et IPNS
annaabi.ee 
