Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"orogeenid" - 3 õppematerjali

Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? ­ O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? ­ Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? ­ tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid ­ basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid ­ kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? ­ füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? ­ Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ­ ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud ­ klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp ­ kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär ­ globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Orogeensed vööndid on läbi geoloogilise ajaloo ääristanud kontinentaalseid litosfääri plokke, läbi nende on toimunud kontinentaalse koore moodustumise ja kontinentide kasv (kurdmäestikud markeerivad oma tekkeaegseid laamade põrkepiire). Tänapäeva aktiivsed orogeensed vööndid on nt. Alpid, Himaalaja, Kordiljeerid, Andide mäestikud. Meile lähim ja üks paremini uuritud orogeenseid vööndeid on Kaledoniidide mäestik Skandinaavias. Kurdmäetikud=orogeenid + kurdvööndid. 107. Sümmeetrilised ja asümmeetrilised kurrud. Kui kurru tiivad mõlemal pool kurru telgpinda on üksteise suhtes peegelpildis, nim seda kurdu sümmeetriliseks. Asemmeetriliste kurdude puhul pole tiivad üksteise peegelpildid (nt kui telgpind on kaldu või tiibadel on erinev kallakud on erineva nurga all). 108. Haprad deformatsioonid kivimis ­ lõhe ja murrangu mõiste Nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked, s.t

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun