põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991) PUNAVETIKAD EESTIS Punavetikate liike koos nende erivormidega Eestis on üle kahekümne. Alljärgnevalt vaatame lähemalt tähtsamaid või levinumaid liike. [http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php? lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2] Chroodactylon ramosum sünonüümiga Asterocytis ornata, erineb kõigist teistest liikidest oma sinakasroheliste ja kergelt harunenud 10-15 µm laiuste niitide poolest.Silindrikujulised või eliptilised rakud asetsevad üksteisest võrdsetel kaugustel ja neid ühendab ühine paks kest (pilt nr.1) Seda liiki leidub hajusalt kogu Läänemeres. Kasvusügavus on poole kuni kaheteist meetri sügavusel (Trei,1991). Pilt 1. Rhodochorton purpureum Allikas:[http://www.bio.utexas.edu/research/utex/photogallery/Images/2201%20Asterocytis %20ramosa.jpg]
hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Sorte:'Goldenlocks'; 'Laciniata'; 'Moerheimii' ; 'Ornata'; 'Plumosa'; 'Plumosa Aurea'; 'Sutherland Golden'; 'Tenuifolia'; Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos ja kreeka keeles symphoros = ühinenud ja karpos = vili. Perekonnas suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad
annaabi.ee 
