pea ümber nagu halo, kroon või müts. Teine funktsioon nendel dekoratiivsetel , siiski tähenduslikel vormidel, on tabada figuuri struktuur kahedimensioonilisel ornamentaalsel alal ka siis, kui see on täielikult paigal. Aina suurenev ornamentide kasutus Klimti portreedes on järk-järguline areng. Daamide portreed muutuvad järjest enam ,,kehatuks". Mitte terve keha pole edasi antud erootiliste tunnustega, vaid need on nihutatud ornamentidesse. Ornamendid lisavad karakteritele materjaalsete elementide luksuslikkust ja täiuslikkust, milletõttu nende naiste staatus tundub palju kõrgem kui fotodel, mis neist tehtud on. ,,Mis iganes positsioon neil teatud hetkel on, nad on kõik väljaspool maa külgetõmbejõudu. Kõik nad on printsessid paremas ja veel õrnemas maailmas. Kunstnik avastas selle, ta ei lasknud end segada ja kasvatas nad nende õigele positsioonile. Nii peakski naist nägema
draakonimotiiv. ,,Püha Perekonna kirik" Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. ,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks. ¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt).