Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia Peterburi Konservatooriumis professor Ovanes Nalbandjani viiuliklassis. Koos astuti mitmetesse orkestritesse ja elati tagasihoidliku elu. Pärast 1917. aasta revolutsiooni Artur Lemba jätkas muusikategevust. Hiljem pääsesid nad koos Sofiaga punaarmeelaste sümfooniaorkestrisse ja seal said ka parema elujärje peale. Sofiaga mindi vaatamata suurele armastusele lahku ja Lemba abiellus oma teise naise Mariaga, kes 1962. aastal suri. Päris elu lõpuaastatel abiellus ta kolmandat korda oma kolmanda naise Valentinaga. Lapsi Artur Lembal ei olnud. Artur Lemba – Tallinna periood 1920
nimed: sideroodu estraadiorkester, tagavarapolgu estraadiorkester, 917. polgu estraadi- orkester, 249. diviisi estraadiorkester, 7. diviisi estraadiorkester, mis hiljem nimetati džäss- orkestriks (Ojakäär 2003: 440–462). Nende orkestrite töös osales küll ka mitmeid džässiga varem mittetegelenud muusikuid (Roland Laasmäe, Ilmar Tomberg), kuid nende džäss- muusikute arv, kellel polnud õnne eelmainitud orkestritesse sattuda, oli oluliselt suurem (Jüri Teng, Kaarel Tuberik, Joann Juštšuk jpt). Läände jäänud džässmuusikute kohta on teave olnud seni ülimalt napp ja juhuslikku laadi. Seega on käesoleva töö üheks eesmärgiks püüd tasakaalustada tekkinud olukorda, valgustades sõja ja okupatsioonide tõttu läände siirdunud džässmuusikute saatust. Milline siis oli eesti džässi seis 1940. aasta pöördeliste sündmuste eel ja ajal? Pärast Kurt Strobeli Saksamaale lahkumist 1939
annaabi.ee 
