kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia" "Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena. "Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. Lavamuusika Ballett "Daphnis ja Chloe" Klaverimuusika Klaverikontsert Dduur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe.
o ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) MAURICE RAVEL (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Praiisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver) · LOOMING: o Loomingus Hispaania tantsude (boolero) rütmid o SÜMFOONILINE MUUSIKA ,,Hispaania rapsoodid" ,,Boolero" mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballett, tuntus orkestriteosena ,,boolero" kirj. idee Vene baleriinilit Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. EKPRESSIONISM · Hõlmab 20.saj esimesi aastakümneid · Esimesed ilmingud Vincent can Goghi ja Edvard Munchi maalides. · Oluline kuntsniku enda mõte ja tunnete väljendamine. · Huvi inimese siseelus toimuva vastu
o Ooper ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) Maurice Ravel (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Pariisi konservatoorium (kompositsioon ja klaver) · Looming: o Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid o Sümfooniline muusika ,,Hispaania rapsoodia" ,,Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena o ,,Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. o Lavamuusika Ballett ,,Daphnis ja Chloe" o Klaverimuusika Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe
"Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming: Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia" "Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena. "Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. Lavamuusika: Ballett "Daphnis ja Chloe" Klaverimuusika: Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe. Minimalism Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu.
Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid). Raveli teosed 1908. ,,Hispaania rapsoodia" 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi. Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt ,,Hane-ema" balletiks). Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt."Boolero" ja ,,Daphnis Chloe". Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik). *Ooperid: 1) ,,Hispaania tund" on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk