Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija.
Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad.
Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel
Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud Soomes ja Eestis, teinud koostööd mitme teisegi ansambliga ning Eesti, Soome, Rootsi, Hollandi ja Saksamaa lauljate ja instrumentaalsolistidega. Aastast 1991 on Imbi Tarum ka Eesti Muusikaakadeemia klavessiini- ja basso continuo õppejõud ning juhatab vastavaid kursusi suviti Soomes Raudaskyläs
Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud Soomes ja Eestis, teinud koostööd mitme teisegi ansambliga ning Eesti, Soome, Rootsi, Hollandi ja Saksamaa lauljate ja instrumentaalsolistidega. Aastast 1991 on Imbi Tarum ka Eesti Muusikaakadeemia klavessiini- ja basso continuo õppejõud ning juhatab vastavaid kursusi suviti Soomes Raudaskyläs
annaabi.ee 
