kohaline parter, 110-kohaline loozidest koosnev esimene rõdu, 142-kohaline teine rõdu ja 114-kohaline galerii. Sisekujundus oli lihtne ja geomeetriline. Saali seinad olid valged, mööbel oli pruunikas ja loozide äärekatted tehtud rohelisest sametist. Saali valgustasid väikesed, kandilised valgustid. Saksa teater oli ka tehniliselt kaasaegne. Tõusva põrandaga saal, elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik. 5 ESIMENE ETENDUS 4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe ,,Faustist" ja Schilleri ,,Wallensteinist" ning kanti ette vaatus Straussi operetist ,,Mustlasparun". Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust
Maja sai 1909. aasta sügiseks müürideni üles laotud. Hoone oli valmis 1910. aasta sügisel. Juba 4. septembril 1910. aastal toimus pidulik avakontsert. Avamispidustel viibisid ka arhitektid Vassiljev ja Bubõr, nad kutsuti ette lava peale ja avaldati kordaläinud töö üle kiitust. Saksa teater polnud mitte ainult väliselt uudne (juugenstiilis ehitatud), vaid kaasaegne ka tehniliselt. Suur ja sügav lava, tõusva põrandaga saal, austilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis, elektrivalgustus ja aruküte, raudbetoonkonstruktsioonid, töökojad, laod kõik see oli igati eesrindlik. 1930. aastate ümberehituskavad. 1939. aastal sai Saksa teater pärast pikki asjaajamisi lõpuks päriselt eestlaste, täpsemalt Eesti Draamateatri omaks. Arvati, et teatrihoone tuleb ümber ehitada. 1939. aastal ajakirjanduses tutvustati ümberehitusprojekt, kus ei jäänud algsest juugendist midagi alles. Täna võib öelda, et õnneks jäid 1930. aastate pompoossed
annaabi.ee 
