· Proloog (kuninga ülistus) · 3-ühtsus (aeg, koht, tegevus) · Prantsuse retsitatiiv peenelt väljatöötatud, teksti järgiv, süllaabiline, vahelduva taktimõõduga (tragöödianvärsid olid aleksandriinides, st 12-13 silbilised) refräänilaadsed korduvad meloodilõigud, küllaltki laulev · aaria air laulusarnane, vähe kaunistatud, süllaabiline meloodika, sageli refräänid · ansamblid · balletimuusika orkestripartituur 5 häälne · programmiline orkestrimuusika · au, armastus · seisuslikku segadust ei ole Kuulsaimad lüürilised tragöödiad on J. B. Lully "Atis" (1677) ja "Armide" (1686) Armide Armide Tragédie lyrique en cinq actes et un prologue Libreto - Philippe Quinault; Torquato Tasso eeposest "Vabastatud Jeruusalemm" (La Gerusalemma liberata ovvero Il Goffredo, 1575) pärit episoodi järgi Pariis 1686 (15.2.), Académie Royale de Musique 5 vaatust Tegelased:
orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei usaldanud tundmatu muusiku partituurilugemise oskust," meenutas hiljem helilooja. "Kuid olin just õpinguid lõpetamas ning orkestripartituur ei suutnud mulle hirmu nahka ajada. Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega isetegevuslased mind vastu võtsid. Minu noor nägu, kõhetu kuju, vilets riietus kõik see sisendas vähe austust. Ent kuidas see ka polnud, proov jätkus ning ma ise läksin hoogu. Ma ei piirdunud enam saatega, vaid hakkasin vasaku käega mängides paremaga dirigeerima. Proovi lõppedes tehti mulle igast küljest komplimente..