tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat-sioonid).
2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega.
2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega.