A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2. Enim oli orkestriliikumisest haaratud Tartumaa, kus mängukooride arv ulatus ca 80-ni ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui Tabel 1Orkestrid maal 1880-1891 Maakond Koosseis ansamblid Viiulikoor Pasunakoor Liik teadmata
Valik artikleid. Koost. J. Jürisson. Tallinn: Eesti Raamat, 5–32. JÜRISSON, J. 1987. Vanemuise orkestrist ja suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi IV. Koost. E. Taru. Tallinn: Eesti Raamat, 5–52. KANGRO, B. (koost). 1984. Koolilinn Valga. Lund: Wallin & Dalholm Boktr.AB. KARJAHÄRM, T., LUTS, H-M. 2005. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Tallinn: ARGO. KART, L. 2004. Jazz in Search of Itself. New Haven and London: Yale University Press. KASEMAA, O. 1983. Orkestriliikumisest XIX sajandi 80-ndatel aastatel. – Muusikalisi lehekülgi III. Koost. P. Kuusk. Tallinn: Eesti Raamat, 20–45. KASEMAA, O. 1983. Orkestrimänguharrastuse ulatus ja levik Eestis aastail 1818–1917. – ENSV TA Toimetised (toim. M. Raudsepp), 31/1: Perioodika, 44–67. KASEMAA, O. 2002. Saksofoni staatusest ja saatusest. – Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52. KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz. – Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and
annaabi.ee 
