peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Amorite koor Orkestri koosseis René Jacobsi variandis (1990; CD fonoteegis): 2 klavessiini, orel, teorb, 2 kitarri, harf, tello, lirone (e. lira da gamba), 2 viiulit, 2 vioolat, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit Nikolaus Harnoncourti variant (lav. Jean-Pierre Ponnelle; Zürich, 1977) on Jacobsi omast erineva stseenijärgnevuse, häältejaotuse ja orkestrikoosseisuga. Tegevus toimub 62. a. p. Kr. Roomas keiser Nero valitsusajal. See on teadaolevalt esimene ajalooline ooper. Tegevustik (peamiselt "Piperi muusikateatri entsüklopeedia" - Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters, edaspidi Pipers EMth, IV köite järgi see entsüklopeedia on ka EMTA kogus!): Proloog Õnn, Voorus ja Armastus vaidlevad, kelle võim on suurem. Armastus tahab järgneva looga tõestada, et tema on vägevaim. Esimene vaatus 1. p. Tänav Poppea palee ees
Rixneri seatud popurrii “Zwölf Minuten Peter Kreuder”, põimik Fred Raymondi operetist “Maske in Blau” ja Nico Dostali operetist “Clivia”, sama autori seatud popurrii viini lauludest “Servus Wien” (sama lugu oli ka Viljandi-kontserdi kavas 18.09.1937). Kavas oli ka Norbert Schulze laul “Lili Marleen”, järelikult pidi seda (ja võib-olla veel midagi) keegi ka laulma, ent laulja nimi ei meenu Allmerele ega Ojakäärule (ibid). Seega oli see igati korralik džässiliku orkestrikoosseisuga esitatud meeleolumuusika kava, mis täitis hästi temale pandud ülesande hoolitseda puhkusele tulnud sõjaväelaste meelelahutuse eest. Rohkem konkreetseid andmeid Saksa okupatsiooni ajal Eestis toimunud džässikontsertide kohta ei ole teada. Leo Ojakäär kinnitas küll Valter Ojakäärule, et (džässi)kontserte andis ka Valga MG orkester, millest viimane olla toimunud augustis 1944 (Ojakäär 2003: 142), kuid nende kohta peale selle väite muid andmeid ei ole õnnestunud leida.
annaabi.ee 
