~1860 rahvusvaheline tuntus Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy. SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE Berlioz ja Wagner on heliloojad, kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper: · ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest · motiivide kasutamine · Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi. Wagner väldib seda -- kasutab algriimi NÄHTUS -- MUUSIKALINE PROOSA -- ei ole perioodilist ülesehitust TÄHTSUS: · võimas ooperireformaator -- ooper kui muusikaline draama · avaldas suurt mõju 20. saj
• Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum, malbem. • Orestes tappis isa surma eest kätte makstes oma ema Klytämnesta ja ta armukese. Elektra on võidujoovastuses, tantsib hullumeelselt – vajub lõpuks surnult kokku. • Põhiline ooperimotiiv dm – d a f d • Ooperis on lõike, kus Strauss ületab tonaalsuse piiri. Peale seda ooperit astus Strauss tagasi väiksemate orkestrikoosseisude juurde ning faktuur muutus õhulisemaks (tonaalsemaks). „Der Rosenkavalier“ (1911, Dresdesn) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt 6 Koomiline ooper „Ariadne Naxosel“ (1912, Stusttgart) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt Hofmannsthalil oli idee teha teatriõhtu, kus algul esitatakse näidend „Kodanlasest aadlimees“ (Moliére)