Siia kuuluvad 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939), "Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tšelestale" (1936), Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele (1937), 2. viiulikontsert (1938) ning Orkestrikontsert (1943). Orkestrikontsert on viieosaline sümfoonia suurele orkestrile – kolmekordne koosseis puu- ja vaskpuhkpille ning suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning tämbripolüfoonia seavad siin orkestrantidele ja dirigendile üsnagi kõrgeid nõudmisi. Kuigi Bartókit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone (kantaat "Cantata profana" 1930). EESTI MUUSIKA. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine
suhtes. Ümbritsevast keskkonnast ammutas Verdi ka inimelu erinevate külgede loomuliku, temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kujutamisoskuse. Tark, aus ja südamlik Barezzi oli tubli muusik. Ta mängis peale flöödi veel mitut puhkpilli, õhtuti aga muutus tema kontor, kus filharmooniaühingu orkestriproove peeti, tõeliseks kontserdisaaliks. Noor Verdi võttis neist kokkutulekuist innukalt osa, kirjutas noote ümber, müristas suurt trummi, õpetas orkestrantidele partiisid selgeks, arranzeeris muusikapalu. Suured edusammud orelimängus, samuti kompositsioonialuste, dirigeerimistehnika ja muusikalis- teoreetiliste tarkuste tundmaõppimises viisid Provesi õige varsti mõttele, et tal noorukile enam midagi õpetada pole. Vaimustusega suhtus oma kasvandikku ka Seletti ning nii tekkis nende vahel omalaadne võistlus. Provesi oli Verdi heliloojatalendis veendunud, Seletti aga nõudis nooruki asumist kirjanduse radadele
annaabi.ee 
