ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka
ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka
– Merry Swingers Sinimandriasse (olude sunnil ilma Valgreta, sest restorani peremees tegi orkestri komplekteerimise ülesandeks tartlasele Heino Uibopuule, kes ise pianistiks soovis jääda; vt foto 52), Mihkel Kranig (as,v), Evald Talvari (as, cl, v), Oskar Ernesaks (ts), Arnold Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani (Ojakäär 2003: 175). Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkest- rist teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professio- naalsete muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö. Seoses uute tõekspidamistega lõpe- tati ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende 156 Rahvaleht 1940, 2.07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul.
annaabi.ee 
