Riigiarhiiv ja riigikeskarhiiv reorganiseeriti. Eestist viidi ära palju arhiivimaterjale, eriti, mis puudutasid kaitseplaane 1939. aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis. Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv (ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid. Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv. Eraldi arhiiv prohektdokumentide säilitamiseks. Arhiivi ülesandeks ei olnud teadusega tegelemine ja selle kaasaaitamine, vaid oma dokumentidest välja otsida kõik kompromiteeriv materjal ühiskonnaliikmete kohta (eriti 1940-50ndad). Esimene inimene, kes uurijad vastu võttis oli nõukogude miilits, kes istus valvelauas. Arhiivisüsteem tema valve all.
dokumente. Enamikel uurijatele olid arhiivi materjalid kättesaamatud, selle jaoks pidi olema partei liige. Hiljem tehti üleriiklik arhiiv, mis oli avalik kõigile. 1984. aastal reorganiseeriti ENSV riigi keskarhiiv kaheks: Tallinn: Eesti NSV oktoobri revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid, oktoobri revolutsiooni alates materjal oli ORKAs ja varasem materjal oli RAKAs. 960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku organisatsiooni võimu alla (NSVL toimus see 1930ndatel). 1930ndatel hakati pidama
annaabi.ee 
