Oma toodangut turustati esialgu vähe ja poest osteti ainult hädapärast kaupa. Põhi oli tööstuslikult enam arenenud, seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust. 5.2 abolitsionism-eesmärk kaotada orjapidamine. Abolitsionistid pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuks ja amoraalseks ning asutasid oma vaadete propageerimiseks ühinguid ja ajalehti. Üheks orjuse vastu võitlemise vahendiks sai neegerorjade põgenemiste organiseerimine Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse. Selleks loodi keeruline maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse 40 000 orja. 5.3 Kodusõja ajend- Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861.a märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariike taastama endised riiklikud sidemed. Teda ei võetud kuulda ja 1861.a tulistati Lõuna-Carolinas Charlestoni lähedal Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. Seepeale kuulutas Lincoln
Eelkõige puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus veelgi tulutoovamaks ning järjest enam hakkas see teravdama põhja- ja lõunaosariikide suhteid Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus polnud veel osariike asutatud 1830.aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärk oli orjapidamine kaotada Organiseeriti neegerorjade põgenemisi Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse (loodi keeruline maa-aluse raudteena salateede süsteem) Abolitsionistide aktiivsest tegevusest hoolimata ei muutunud orjusevastane hoiak ühiskonnas siiski valdavaks Abraham Lincoln ja setsessioon 19.saj keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi, keskmeks endiselt orjanduse küsimus 1852.a ilmus Harriet Beecher-Stowe' romaan "Onu Tomi onnike", mis iseloomustas
annaabi.ee 
