Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma, eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism, orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat, modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia, majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus oluline vana aja institutsioon, siis pärisorjus oluline feodalismi jaoks. Marxistid rõhutasid majanduslikke aspekte. Orjusest erines pärisorjus majanduslikus aspektis, pärisorjal oma tlu, pere ei kuulunud isanda perre. Otseseö tootjal (talupojad olid oma tootmisvahendid, orjal mitte)
6 aegadel. Nii hilja nagu 1919., 1926., 1956. aastal jne. Kõige hiljemal 1960-70 ajal, mis ei tähednda, et ebaseaduslikult poleks orjust ka hiljem või isegi tänapäeval. Orjuse lõpetamine oli tugevalt seotud ka muidugi majandusega nendes riikides kus orjus veel oli. Orjus loomulikult andis odavat tööjõudu ja pahatihti ei suudetud mõista et ilma orjuseta saab ka hakkama. USA lõuna osariikides oli vaja, et põllumajandus tooteid kasvatada, põhja osaiigid olid ammu loounud orjadest (ei tasunud ära, ei olnud nii suurt vajadust). Läbi selle ajaloo, siis neid sõnavõtte orjuse vastu kasvasid: 1) Lõuna-Ameerikas, Boliivias Simon keegi ühes kirjutustes 1826. a rääkis, et orjus on kõigi seaduste eiramine, ütles, et jumal on loonud kõigile vabaduse ja kaitseb seda, et inimesel on võimalus arendada oma vabat tahet.
annaabi.ee 
