Paljud nõrgad ja haiged. Sageli oksjonil grupina. Sageli isegi lepingutega said kaupmehed pika aja jooksul selle raha. Raha saadi u nii et 25% saadi kohe, ülejäänud paari kolme aasta jooksul. Samas ameerikast võeti muud kaupa peale ja viidi see siis euroopasse edasi. Orjust Ameerikas ( põhijooned) Ameerikas laiemalt mitte ainult USA. Orjus Ameerikas erinevalt orjusest Vanal jal või Euroopas oli puht maj nähtus ( vähemalt tek) , kui Euroopas oli orjusel tugev poliitiline ja ideolooline taust. Tohutuks resursiks muutus hea klima, suhkur oli I taim, mida hakati kiiresti kasvatama. Tihti öeldakse lihtsustatult, et suhkur oligi orjanduse põhjuseks. Brasiiilias esialgu väärismetalle ei olnud, eksporditi ahve, papagoisid ja ouitu, kuid üpriski varakult rajati ka suhruistandusi. Kui maaresursid olid, siis kuj Ameerikas välja majmudel, mida euroopas ja ameerikas polndu ( euroopas enam ei praktiseeritud)- istandused. Maid ei renditud ja ei
2. USA iseseisvumine Esimene alaline briti koloonia Jamestown rajati 1607 Virginias. 1620 asutasid puritaanid (Pilgrim Fathers) Plymothi koloonia. Kolonialistide hulgas oli üldse palju lahkusulisi (puritaanid, kveekerid jne). Aastaks 1733 oli USA alal 13 briti kolooniat: põhjas Uus- Inglismaa (Connecticut, Massachussets), Kesk-Atlandi (New York, Pennsylvania) ja Lõuna (Virginia, Georgia, Maryland). Lõunas domineeris orjusel põhinev istandusmajandus, keskel farmipõllumajandus, põhjas metsandus, laevaehitus, kaubandus. 1760ndaiks aastaiks elas P-Ameerikas ca 1,6-17 miljonit kolonisti. Kolooniad olid üpriski autonoomsed ja iseteadlikud. Rahulolematus Briti ülemvõimuga Põhja-Ameerika kolooniates süvenes 1760ndatel aastatel – osaliselt oli selle põhjuseks 7aastase sõjaga seoses suurenenud maksukoormus. Sügavamaks põhjuseks oli aga briti poliitika, mille eesmärgiks oli säilitada
annaabi.ee 
