traditsioon puudus, seepärast pole ime, et Hitleri ja Natside populaarsus sõjajärgsel Saksamaal aina kasvas. Kokkuvõtvalt võin väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur peale Esimest maailmasõda järgmistel põhjustel: I maaimasõja ajal oli harjutud karmikäelise võimuga; ebaõiglaste rahulepingute sõlmimine; ülemaailmne majanduskriis; valimisõigus laienes neile kellel polnud kogemusi ja kes ei orjenteerunud selles valdkonnas. Demokraatia peamiseks säilivuse põhjuseks oli demokraatlik traditsioon, mis tavaliselt oli enne sõda tugev ja pidas vastu ka sõjajärgsed raskused. Rahvas teadis kuidas see kord toimib ja tegi kõik, et rahva võim kehtima jääks. Minu seisukoht on see, et kus rahvas oli ebakindel ja üritas luua midagi ebatraditsioonilist siis see hävis, nagu demokraatia diktatoriaalsetes riikides ja kuhu oli sisse juurdunud demokraatia jäi see ka püsima.
Suurim oht piirkonna säästva arengu programmile on kasvav vajadus suurendada kariloomade hulka. Talunikke tuleb harida ning toetada kasutama suurema saagikusega tera- ning köögivija ja produktiivsemaid koduloomi. Samas eeldab karja produktiivsuse tõstmine ka veterinaari kättesaadavust. Jätkata tuleb ka niisutussüsteemide loomist, ennetamaks võimalikkest järgnevatest põuaperioodidest tulenevaid majanduslikke raskusi. Kuna kohalikud elanikud on orjenteerunud aastatepikkuse propaganda tulemusel kaitsma ainult Markuuri ja Uriali ning selle tulemusel küttinud suuri kiskjaid nagu hundid ja leopardid, tuleb alustada ka selles osas teavitustööd selgitamaks ka nende ja kõigi ajalooliselt selles piirkonnas elanud loomade olulisust piirkonna jätkusuutliku elukeskkonna säilitamisel. Tuleb suuremat tähelepanu pöörata prioriteetide seadmisel kõigi hõimude vahelisele koostööle
annaabi.ee 
