120-140 tuhandeni. Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka taani, rootsi ja teiste läänekultuuride mõjud, mis aastasadade vältel suutsid jätta eesti kultuuri sügava jälje. Kuid samal ajal oli sajanditepikkune balti parunite võimu all elamine jätnud eestlaste teadvusse veel ühe jälje. Selleks oli tugev sakslaste vihkamine. Alateadlikult hakati balti aadlikest mõisnikke, kelle piitsa all eesti rahvas oli pidanud pikki aastasadu elama. Balti parunite 700-aastasest eestlaste orjastamisest on jutustanud juba meie esivanemad ja neid mälestusi on kantud edasi põlvest põlve. Vene tsaaririigis toimus eestlaste harimine ja neis rahvustunde kasvatamine Eduard Bornhöhe, Andres Saali ja teiste kirjanike raamatute vaimus, mis rääkisid eestlaste vabadusvõitlusest oma orjastajate vastu ja aitasid suuresti kaasa nende rahvustunde ja vabaduspüüdluste kasvule ning õhutasid vihkamist sakslastest mõisaparunite vastu
väga tähtis roll eesti soost haritlaste koondamisel. Tegemist on paljuski radikaalsete maailmavaatega inimestega, kes ühel momendil hakkavad end isegi vastandama estofiilidele. Faehlmann on üks juhtioinaid, on ka teisi, nt T.H Jürgenson (kes asus ründama baltisaksa teooriat, nagu eestlased ei oleks Eestimaa põlisasukad). Peeti ettekandeid, sagedaseks ettekandjaks oli ka Faehlmann. Oli üks esimestest, kes hakkab rääkima ka muistse õnnepõlve lõppemisest, eestlaste orjastamisest sakslaste poolt, ning sellest, et rahvas tuleb nõiduse unest vabastada. Kuulutab, et see aeg ei ole enam kaugel. ÕES tegevuse raames hakkab kujunema ka Kalevipoja idee. Idee autor on paljuski Faehlmann ise. Mitte ei tegele vaid Kalevipojaga, vaid püüab eestlastele kunstmuinasjutte, -mütoloogiat luua. On kogunud ka folkloori, sealt saanud oma muistsetele kangelastele sisu. On pöördunud ka naabermaade poole (Soome
annaabi.ee 
