Voltaire võitles ka selle vastu. ,,Zadig" justkui avab inimeste silmad, kui jutustab sellest, kuidas ka kõige madalamast orjast võib tegelikult saada kuningriigi kõige suurem ja õiglasem valitseja. Ma ei usu, et Voltaire oleks sellega tahtnud propageerida orjade revolutsiooni, vaid pigem tahtis ta öelda, et me oleme kõik võrdväärsed inimesed ning et üks labane ori võib olla kõigist kuningatest vooruslikum ning targem. Sattus ju ka Zadig ise oma elu keerdkäikudes ühel hetkel orjaseisusesse, kust ta omaenda kavaluse ning laialdaste teadmistega uhkelt väljus. Järgmine, kuid sugugi mitte ebaolulisem kui eelnevad teemad, on õiglus. Kogu tolleaegne maailm oli ebavõrdne kuningad valitsesid oma alamate üle, mõni paremini, teine halvemini ning inimestele polnud ühepalju antud. Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt. Ta andis rohkem neile, kes seda väärisid, ning võttis ära nendelt, kes selle ära olid teeninud
html) Peale 4. Eluaastat võttis poiste kasvatuse üle isa. Üldiselt hakkasid poisid omandama sama elukutset, mida viljelesid nende isad.( http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm) Egiptus oli väga mehekeskne ühiskond, kus lugupidamatust isa vastu ei sallitud. Kui poeg oli sõnakuulmatu, siis isa karistas teda, kui poeg ei kuulanud jätkuvalt isa sõna, siis soovitati isal pojast lahti öelda ning poeg orjaseisusesse alandada. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" (2003: 92-93) Talunike lastel oli üldjuhul ka vastav haridustee. Nemad õppisid oma isade käe all kuidas künda, vilja lõigata vms ning kalurite lapsed said väljaõppe edukaks kalapüügiks. (http://www.touregypt.net/featurestories/educate.htm) Ülikute ning jõukate perede poegadel avanes 8, 9 aastaselt võimalus minna nn. preestriikooli, mis asus kas templis või valitsuse hoones. Nooremad poisid õppisid
annaabi.ee 
