Vanematel aegadel oli ka rikkuritel, kes omasid mõisaid, kombeks pidada orjasid. Inimesi, kes tegid nende põldudel tööd ning teenisid neid. Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon
Tänapäeval lähevad pereisad ning –emad Soome, Norra või mujale maailmasse tööle, sest loodavad teenida raha ja saada lihtsalt rikkaks. Tegelikult aga mitmed tulevad pettunult tagasi, sest nende lihtsameelsust ja heausklikkust kasutatakse ära. Inimõigused ja vabaduse temaatika on tänapäeva maailmas väga tähtsal kohal. Inimesed saavad teha seda, mis tahavad kuid samal ajal peavad oma pead maas hoidma ja vait olema. Nii nagu orjapidajatel filmis on alkoholiga probleeme- nad on tegelikult alkoholiga orjuses. Kui inimesed juba halva joogi küüsi satuvad ja tarbivad seda iga päev, ei suuda nad lõpuks selleta elada. Tänapäeval on Eesti inimesed suures sõltuvuses edust, tarbimisest ja suurest laenukoormast. Kirjandis kasutamine: Teksti on filmis üldse vähe ning kõige rohkem kasutatud sõna on loomulikult „neeger”, mille tähendus Kõige rohkem kasutatakse filmis sõna „neeger“- mille tähendus on üsna
annaabi.ee 
