funktsioonidest. Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on alati ebaõiglane mistahes situatsioonis. Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Niisiis on John Rawlsi poolt koostatud formulatsioon kooskõlas nii mõningate
Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on alati ebaõiglane mistahes situatsioonis Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis
moel leevendada praktika ebaõiglust. Vastastikkuse idee muudab nähtavaks orjuse olemusliku vasturääkivuse seoses õiglusega: Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema (s.t nii orja kui orjapidaja) nõustumist, et orjus on ebaõiglane Ent peatugem korraks ning kaalugem, mis veel on vastastikkuse mõistes eeldatud, tõstatades ühe liberaalsest strateegiast tuleneva tüüpküsimuse: mis mõttes oleks orjapidajast ratsionaalne 1 https://www.eetika.ee/et/moraal/teoreetiline_eetika/teleoloogia nõustuda, et orjus on ebaõiglane? Esitagem seda niimoodi: mida ütleks orjapidaja Vana- Kreekas 350 aastat eKr Rawlsile, kes osutab, et orjus ei põhine printsiipidel, mida tema ja tema orjad võiksid vastastikku tunnustada, kui nad oleksid vabad ja võrdsed ning neil puuduks teineteise üle mõjuvõim? Võib arvata, et ta kostaks: "Ja mis siis?" Ning see oleks tõepoolest ratsionaalne vastus. Miks
annaabi.ee 
