mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal. Orjamoraalile on üles ehitatud lääne ühiskond ja teda häirib et ühiskond on üles ehitatud nii nõrgalt. Kristlik teooria nimetab jõuetust headuseks. Ressentiment- alaväärsustundest tulenev trots. Inimene kannatab väliste jõudude tõttu. Nietzsche arvates ei saa aluskes võtta nõrkust ja kannatust. Seda ei saa võtta aluseks, sest see takistab tugevatel tegutsemast. Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene
(kvantiteet) (N. Orjamoraal) Olulisem on hoopis jõutoimesuund: aktiivne (sisemised tungid/tasakaal) või reaktiivne (suunatud väljapoole ja allub temast tugevamatele jõududele). Nt orjad ei ela päriselt vaid reageerivad (sellele elule) nendest tugevamatele jõududele. Reaktiivne jõud ei ole kunagi loov jõud. N. Pöördub antiik kultuuri tagasivaadates, millile oli nende loogika - nende toime aluseks ei olnud lahkus või süütunne või kannatused, vaid pigem au tunne. Orjamoraalile on ehitatud ka valgustusajastu ühiskond. Inimeste nõrkust ja abitust on peetud nt. Kristlukus moraalis headuseks. (kui seistakse silmitsi kellegi endast tugevamana...) Südametunnistus on viis kuidas takistada jõu aktiivset kasutamist ja on N arvates kahtlane. Ressentimont - Tõrksus, trotslikus. Subjekt arvab, et ta kannatab välistel põhjustel. Ta sõltub sellest, kes on temast tugevam. Inimene kui kannataja. Me ei saa võtta ühiskonna toimimise aluseks kannatust
annaabi.ee 
