pikemat puhkust, vaid jätkas kohe loomingulist tööd. Ta kirjutas kaks psühholoogilise kujutamislaadiga armastusromaani: "Elu ja armastus" (1934) ning "Ma armastasin sakslast" (1935). Mõlemas teoses on sügav ühiskonnakriitiline taust. Probleemiasetuselt peetakse huvitavamaks "Ma armastasin...", mis jutustab vaese eesti ametniku ja aadlisoost saksa neiu luhtunud armastusloo. Romaani peategelane Oskar, kelle päevikumärkmed moodustavadki romaani, ei julge oma orjameelsuses oma armastuse eest võidelda ja jääb moraalselt kaotajaks veel enne, kui võistlemine kahe rivaali (teine on endine saksa parun) vahel teravaks muutub. 1936. a. kirjutas Tammsaare fasismivastase põhiideega näidendi "Kuningal on külm". Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus
Pärast "Tõe ja õiguse" lõpetamist (I V osa ilmusid 1926 - 1933) kirjutas kaks psühholoogilise kujutamislaadiga armastusromaani: "Elu ja armastus" (1934) ning "Ma armastasin sakslast" (1935). Mõlemas teoses on sügav ühiskonnakriitiline taust. Probleemiasetuselt peetakse huvitavamaks "Ma armastasin...", mis jutustab vaese eesti ametniku ja aadlisoost saksa neiu luhtunud armastusloo. Romaani peategelane Oskar, kelle päevikumärkmed moodustavadki romaani, ei julge oma orjameelsuses oma armastuse eest võidelda ja jääb moraalselt kaotajaks veel enne, kui võistlemine kahe rivaali (teine on endine saksa parun) vahel teravaks muutub. 1936. a. kirjutas Tammsaare fasismivastase põhiideega näidendi "Kuningal on külm". Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus
1821. aastaks oli valitsus saanud piisavalt salakaebusi nn Kisinjovi dekabristide grupi kohta ning grupi purustamine 1822. aastal oli asjade loogiline jätk. Repressioonilaine tõi kaasa ka Puskini ümberpaigutamise Odessasse. Puskinile oli see ränk löök. Neil päevil kirjutas ta oma kõige kibestunumad ja pessimistlikumad luuletused ("Nõuks võtsin külvitööle minna", "Kes, lained, peatas teie hoo", "Vang", "Eluvanker jt). Puskin süüdistas rahvast orjameelsuses, mis tegi valitsusele lihtsaks kõik ülestõusud maha suruda ning muutis võimatuks katsed Venemaa elu paremaks muuta. Väliselt oli elu Odessas lõbus: suur sadamalinn, suurepärane itaalia ooper (Puskin armastas muusikat ja oli kirglik muusikasõber), peened restoranid ja daamide seltskond pakkusid suurepärast meelelahutust; kuid luuletajat vaevas süngus nurjunud dekabristide liikumise pärast. Lisaks õnnestus