Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"orjamas" - 3 õppematerjali

Muistsed eestlased
4
docx

Muistsed eestlased

vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, e e sti aegsed toolid ja nelja sahtliga ku m mutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseu mides. Ka tol ajal olid muuseu mid ole mas. Pea miselt oli seal palju loo mi ja väike osa asjadest on muuseu mis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. KOHUSTUSED XI X sajandi keskel peale kohustuste tuli ka m õisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid pea miselt p õllutöödeks künd mine, äestamine ja külva mine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid h ärjad, m õnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba se e mne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. L õunaEestis levis XI X

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Eesti talurahva eluolu 19 sajandil
10
doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera.

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil
6
doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

Need olid enamasti valgest või triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel peeti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende kampsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun