Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu
ees; võttis eeskujuks idamaa teatri, Bali transitantsud, need olevat kõrgel astmel stiliseeritud, vallandunud alateadvus; näitlejad pidid olema hieroglüüfid, kes signaliseerivad läbi leekide. Tema ideed: kritiseerib kogu Lääne teatrit, kes näeb ainult dialogiteatrit, mis peaks kuuluma raamatusse; rõhutab, et lava füüsiline ja konkreetne koht, mille peab millegagi täitma, peab olema oma keel; tuleb tehe orjalikule sõltuvusele tekstist, tuleb leida oma keel, mis seisab zesti ja mõtte vahepeal; keele poeesia tuleb asendada ruumi poeesiaga; ruumipoeesia sisaldab muusikat, tantsu, plastikat, pantomiimi, miimikat, arhitektuuri, dekoratsioone jne kõike teater on märgiline, zestid väljendavad ideid, vaimseid hoiakuid; zestidega saab manada esile looduslikke objekte; artikuleeritud keelt tuleb kasutada uuenduslikul viisil; keel peab füüsiliselt vapustama, peab midagi puruks rebima
annaabi.ee 
